Lääne-Virumaa kinnisvaraturul löödi kopp maasse liiga hilja

Uute kortermajade ja ka üksikelamute arendusprojektidega on Lääne-Virumaal hiljaks jäädud, ütles Arco Vara Kinnisvarabüroo kutseline hindaja ja analüütik Mihkel Eliste saates “Virupärane ettevõtlus”.

„Need oleks tulnud realiseerida aastatel 2018-2022, aga eks me tagantjärele oleme kõik targemad,“ lausu ta. Eliste sõnul kipubki väikelinnadele olema omane, et sel hetkel kui Tallinna elamispindade turg pöördub langusesse, siis väikelinnades saab turg alles hoo sisse. „Kui kuue kuu euribor on nelja peale jõudnud, siis väikelinnades lüüakse kopp maasse,“ märkis ta.

„Õnneks kõik Rakveres ehituslubadega olevad kinnisvaraprojektid pole veel ehitusse läinud. Aga siiski on ehitusse läinud suurem maht, kui igapäevaselt Rakvere kinnisvaraturuga seotud inimesed oleksid oodanud,“ rääkis nii Tallinnas kui ka Lääne-Virumaal kinnisvara hindamisega tegelev Eliste.

Samas on uusarenduste müük läinud tema sõnul paremini, kui oleks võinud praegust majandusolukorda arvestades oodata. See on omakorda ajendanud uusi arendajaid tooma turule uusi projekte.

Eliste sõnul on kinnisvaraturule omane, et kui läheb hästi, siis meelitab see uusi tegijaid ja enne pidama ei saa, kui keegi saab haiget. Ta arvas, et tulevikus võivad väiksemad ja Rakveres tundmatud arendajad oma projektidega hätta jääda.

Vaatamata sellele, et uusi kortereid on juurde tulnud, pole nende hinnad aga langenud. Järelturul on toimunud sarnaselt Tallinnaga hindade taandumine, aga suurem hindade langus vanemate korterite puhul jäi ka Rakveres 2023. aasta esimesse poolde.

Aasta esimeses kvartalis on kinnisvaraturg tavaliselt rahulikum ja siis tulevad ka müüjad pakkumishindades täiendavalt alla. See on pigem hooajaline ning ei saa öelda, et hindade langus oleks omane kogu aastale, rääkis Eliste.

„Rakverel on vedanud, et suur maht uusi kortereid ei ole kusagil äärelinnas odavamas piirkonnas. Arendusprojektid on väga heas asukohas,“ selgitas ta. Näiteks Revin Grupi Kastani puiestee arenduses oli 4-toalise korteri pakkumishind 340 000-350 000 eurot. „Tehingusse mindi küll nõks odavamalt,“ märkis Eliste.

Erinevalt Tallinnast ja Tartust on Lääne-Virumaal üüripakkumised ajaloo kõrgeimal tasemel, ütles nii Tallinnas kui ka Lääne-Virumaal kinnisvara hindamisega tegelev Eliste.

Tallinnas oli üüripakkumiste tipp selle aasta alguses ja pärast seda on vähenenud. Lääne-Virumaal on aga kasv jätkunud. Osaliselt tuleneb see sellest, et kinnisvara on odavam ja kui Tallinnas kinnisvarainvesteeringutele hammas peale ei hakka, siis liigutakse edasi Viljandisse, Rakverre, Haapsalusse või Kuressaarde, mis on Eliste hinnangul kõige jätkusuutlikumad linnad Eestis. Nendes linnades jätkuvalt ostetakse 2-toalisi kortereid investeeringu eesmärgil.

Lääne-Virumaal on turule tulnud üha rohkem investoreid, kes ostavad vana korteri, teevad selle korda ja soovivad välja üürida. See algas kümme aastat tagasi Tapal ja on laienenud nüüd ka teistesse maakonna asulatesse.

Eliste hinnangul on spekulatiivse olemusega projekte turule toodud juba liiga palju, aga ikkagi on ka mingeid võimalusi. „Investoritel tuleks otsida üles varad, mille järele on nõudlus, kuid mida turul veel nii palju ei pakuta,“ soovitas ta.

Eliste lisas, et väikelinnades on üürituru risk oluliselt suurem võrreldes Tallinnaga, sest vakants ja üürnike voolavus on suurem ning üürnike kvaliteet kehvem.

Lisaks elukondlikkule kinnisvarala tuli saates juttu ka Lääne-Virumaa ärikinnisvaraturul toimuvast.

Saadet „Virupärane ettevõtlus“ toetab Lääne-Viru Omavalitsuste Liit ning saate valmimist kaasrahastavad Euroopa Liit ja Maakondlike arengustrateegiate elluviimise toetusmeede.